Välimuse ja järgi on kalad äärmiselt mitmekesised. Nende sõltub nende elupaigast ja eluviisist. Kalad, kes elavad veekogu pealmistes kihtides on enamasti kehaga. Seevastu isendid, kes elavad rohkem põhjas, on . Nad laskuvad tihti põhja ja kuna nende keha on tihti põhjaga ühte tooni, siis ei paista nad vaenlasele silma.
Osa troopilisi kalu jäljendab oma kehaga . Ta võib teistele jätta mulje, et on ohutu vetikas, aga kui talle liginetakse, siis sööb ta ise hoopis ära.
Need aitavad igal liigil ellu jääda ja end vaenlaste eest kaitsta.
Kalu on looduses palju erinevaid liike. Järelikult nad üksteisest kehakuju, -mõõtmete ja -kaalu poolest. Üks maailma kalu elab Filipiinidel ja tema kehapikkus ei ületa 1 cm. Seevastu kõige suurem kala – – võib kasvada kuni 20 m pikaks.
Kalad kasvavad kogu oma elu. Kasvamise kiirus oleneb sellest, kui palju nad saavad. Seepärast ei pruugi erinevates veekogudes elavad sama liigi esindajad olla üldse mitte ühte kasvu.
Suurim Eestist püütud kala on 135-kilogrammine . Temast tehti topis ja seda on võimalik ka muuseumieksponaadina vaadata.