Ka kalade värvus aitab neid elus püsida. tuleb kasuks nii ise toitu jahtides kui vaenlase eest põgenedes. Seepärast on ka albinootilistel isenditel raske ellu jääda, kuna neil puudub liigiomane kaitsevärvus.
Iga kala värvus sõltub tema . Veepinna lähedal elavad kalad on enamasti tooniga, seevastu põhjapool elavad kalad on . Kõik selleks, et nad ümbritseva keskkonnaga võimalikult sarnased oleksid.
Ka toese järgi liigitatakse kalu: ja kõhrkalad. Luukalu on märgatavalt rohkem. Kõhrkalad on algelisema ehitusega. Nende toes moodustub kõhredest. Luukudet nende kehas ei ole. Kõhrkalade hulka kuuluvad haid ja raid.
rääbis.
Suhtumise järgi keskkonna liigitatakse kalad tavaliselt mere-, - ja mageveekaladeks. veedavad kogu oma elu meres, magevees. sooritavad rändeid ühest keskkonnast teise: ühte liiki siirdekalad (näiteks lõhe) toituvad ning kasvavad meres ning sigimiseks rändavad magevette, teist siirdekalad, nagu angerjas, toituvad ning kasvavad magevees (või riimvees) ja sigimiseks siirduvad ookeani. Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad (peamiselt jõgede suudmealadel), kuid rändavad jõgedesse (näiteks vimb). Poolsiirdekalad on justkui üleminekuks siirdekalade ja mageveekalade vahel.