Alpi põdrasamblik kuulub suhteliselt laialdaselt tuntud samblike hulka. Ta kasvab nii liivasel kui turbasel mullal nõmme- ja palumetsades, liivikutel, rabades. Sageli ei osata eristada põdrasamblike perekonna erinevaid liike, kuid see liik on kergesti äratuntav üksnes oma väliskuju järgi.

Põdrasamblikul on põõsjas tallus; harud on valkjas- või kollakashallid, peenikesed, läbilõikes ümmargused, tugevasti (eriti tipuosas) harunevad. Iseloomulik on kuppeljate moodustumine – see tunnus on omane üksnes antud liigile ning sellele viitab ka tema eestikeelne nimi: kuppeljas tallus meenutab eemalt vaadates justkui . Talluse kahvatukollane värvus on tingitud paljudes samblikes esineva – usniinhappe – sisaldusest. Usniinhappel on tugev antibiootiline toime ning teda kasutatakse mitmetes maades (Venemaal, Soomes, Skandinaaviamaades) ravimpreparaatide tootmisel. Rahvameditsiinis alpi põdrasamblikku siiski ei tunta.

Põdrasamblik on leidnud mitmesugust rakendust – sellest samblikust tehakse mitmesuguseid jõulukaunistusi ja kalmistupärgi, teda kasutatakse sisekujunduses ja , puude ja põõsaste imiteerimiseks makettides jne. Varasematel aegadel on alpi põdrasamblikku koos sammalde ja teiste põõsasja tallusega samblikega tarvitatud hoonete – aknapragude, palgivahede jms. toppimiseks.