Samblik üldiselt koosneb erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse , sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased , sest nende tallus koosneb põimikust, mille vahel on või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad . Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma:
1. Kooriksamblikud
2. Lehtsamblikud
3.
Kooriksamblikud kasvavad ühetaolise sileda või teralise . Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on , kes kasvab kividel ja kaljudel.
Lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks.
Põõsassamblikud meenutavad väikesi maapinnal või ripuvad .

Ehitus ja toitumine

Samblike talluses elavad seeneniidid rohevetikate või sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Keskosas asuvad hõredamalt. Seeneniidid suudavad imeda ja kinni hoida udu, kastet ja ka vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks . Ka eritavad seeneniidid aineid, mis muudavad kivimites ja tolmukübemetes leiduvad lahustuvaks. Eluks vajalikke saavad seeneniidid vetikatest või sinikutest. Kahe erineva organismi tõttu ongi samblikud vähenõudlikud ning haruldaselt vastupidavad looduslikele tingimustele. Nad suudavad elada temperatuuritingimustes, taluvad hästi kuivust ja toitainete vähesust.

Paljunemine

Samblikud paljunevad peamiselt isiididega. Need paljunemiskehad sisaldavad ka mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seeneniite. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada . Uus samblik saab eosest kasvada ainult siis, kui arenev seeneniit kohtub uues elupaigas talle sobivate või sinikurakkudega.

Pikk habesamblik

Pika talluseks on kuni 40 cm pikkune valkjas või rohekaskollane põõsasjas samblik. Tema harud on ümmargused. Ta paljuneb vegetatiivselt isiididega. Viljakehad puuduvad. Substraadiks on puukoor. Pikk habesamblik on väga tihe kogu Eestis. Habesamblike on Eestis teada üle 30 ning neid omavahel eristada on raske. Kuid perekonna tunneb kergesti ära. Habesamblike iseloomustab põõsjas rippuv valkjas- või rohekaskollane tallus, mis koosneb ümmargustest harudest.

Eestis jagunevad habesamblikud kuju järgi kahte rühma.
1. väikese (6-8cm), enam-vähem sama pika kui laia tallusega nn. lühikesed liigid
2. selgelt liigid, mille pikkus on kuni 40 cm, ületab mitu korda 1. liigi laiust

Pikk habesamblik ongi 2. rühma esindaja. Iseloomulikud on fibrillid ehk karvakesed ning harudel silindrilised väljakasvud ehk isiidid.
Pikk habesamblik kasvab ja kase koorel metsades või puisniitudel. On võrdlemisi nagu teisedki rippuvad puuhabemed. Praegu tema üle 30cm tallust Eestis on üsna harva leida.
Tallused võivad olla samblikel vahepeal ka , näiteks hallil karesamblikul on tallus alguses lehtjas ja hiljem põõsjas 3-12cm. Ülapool sinakas või tuhkhall, alapoole keskosas must. Ka hall karesamblik paljuneb vegetatiivselt isiididega.