Õistaimed paljunevad ja mittesuguliselt. Eoseid neil ei moodustu. Erinevatel taimeliikidel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil.

Sugulise paljunemise organiks on . Selles paiknevad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka ja munarakk – emaka . Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava – seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk ja keskrakk. Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud – spermiumid.

väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv . See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab . Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga. Seda protsessi nimetatakse . Viljastunud munarakust ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks.

Sigimik koos seemnetega moodustab . Mõnedel liikidel osaleb vilja moodustumises lisaks sigimikule ka õiepõhi (näiteks õunvili harilikul pihlakal). Vili kaitseb ja aitab kaasa nende . Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad . arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid.