Keermikvetikas on hulkrakne . Tema rakud moodustavad pikki niite. Erinevalt vesijuukse niitidest keermikvetikas veekogu põhjale ega seal lebavatele esemetele. Ta täiesti vabalt ringi. Tavaliselt elavad keermikvetikad väikestes .

Olenevalt liigist võivad keermikvetika rakud olla väga erineva läbimõõduga, kuid alati on nende pikkus laiusest mõnevõrra suurem. Keermikvetika nimi ei tulene aga raku, vaid raku sees oleva rohelise kromatofoori kujust. Keermikvetika linditaolised on spiraalselt keerdunud. Üksikute rakkude ja ka kromatofooride kuju saab vaadata vaid abil. Palja silmaga vaadates on üksik keermikvetikataim silmale peaaegu nähtamatu, küll võib aga veekogudes näha nende .

Keermikvetikad on omapärased , mille abil saab õhurõhku määrata ja ilma ennustada. Kui õhurõhk langeb, siis kerkivad veekihis hõljuvad niitjad vetikad päris veepinna . Aga ilusa ilma korral, kui õhurõhk on suhteliselt kõrge, on vetikad veekihis. Selline nähtus on ka põhjuseks, miks ilusa ilmaga näib vesi sageli .